Feminismi tõeline kants rannaluidete vahel
Kui 19. sajandil hakkas Pärnus arenema kuurort ja avati esimene mudaravila, leidis ka jõukam ühiskonnakiht tee randa suplema. Tollane etikett lahutas suplusalad rangelt meeste ja naiste omadeks – ja see traditsioon on säilinud tänaseni. Naiste omavahelise alasti rannamõnu õigust on arutanud isegi õiguskantsler. Hoolimata katsetest viidata, et ainult naistele mõeldud ala rikub võrdõiguslikkuse põhimõtet, on naisterand jätkuvalt Pärnu sümbol. Helena sõnul annab seal käimine võimaluse nautida randa täpselt sellisena nagu sa oled – heas ja turvalises keskkonnas.
Vastused puuduvad